Pärimisõigus Eestis: Seadused, Notar ja Välisriigi Õigus
Pärimisõiguse algallikad
1950. a Tsiviilseadustiku eelnõu
Selle allikaks oli omakorda Balti eraseadus 1864. a.
01.01.2009 uus pärimisseadus Eestis
Uus pärimisseadus tõi endaga kaasa ka põhimõttelisi muudatusi, nt ülemineku pärandi vastuvõtu süsteemilt pärandist loobumise süsteemile, abikaasa pärimisõigusliku positsiooni paranemise, testamenditäitja määramisega kaasneva pärijate käsutusõiguse kaotuse, pärija vastutuse regulatsiooni täiendamise ja kaaspärijate ühisuse. Eesti kuulub nii geograafiliselt asendilt kui ka õiguskorra üldisest ajaloolisest arengust ning pärimisõiguse ülesehituse põhimõtetest lähtuvalt Mandri-Euroopa õigussüsteemi.
Muud sätted ja seadused
Näiteks on pärija valduse üleminek reguleeritud asjaõigusseaduses (AÕS § 38), üürisuhete edasikestmine teatud perekonnaliikmete suhtes võlaõigusseaduses (VÕS § 321) ning erisätteid sisaldub äriseadustikus (nt ÄS § 106 ja § 153). Pärijate ja päritava vara koosseisu kindlaksmääramiseks on vajalik otsustada perekonnaseaduse alusel, kas pärida sooviv isik on pärandaja sugulane, kas abielu on surma hetkel kehtiv, millised esemed kuuluvad üleelanud abikaasale ja millised pärandvara hulka. Kaaspärijate vaheliste suhete kindlaksmääramiseks on vajalik tutvuda kaasomandi regulatsiooniga asjaõigusseaduses. Pärija ja annakusaaja vaheliste õiguste ja kohustuste kindlaksmääramine toimub osaliselt võlaõigusseaduse alusel.
Notar
Notari roll piirdub enamasti siiski nõustamise, viimse tahte avalduse esmase tõlgendamisega, pärimismenetluse avalduste, pärimistunnistuse kavandi koostamise ja pärimistunnistuse tõestamisega. Kui näiteks pärandvara suhtes õigusi omavate isikute avaldused on vastuolulised, võib notar isikud erinevuste arutamiseks välja kutsuda.
Välisriigi õigus
Puutumuse korral teiste riikide õigusega tuleb lähtuda normidest rahvusvahelise eraõiguse seaduses, sõltuvalt konkreetsest pärimisasjast ka õigusabilepingutest Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Vene Föderatsiooni, Ukraina ja Poola Vabariigiga ning Eesti suhtes kehtivatest muudest välislepingutest ja Euroopa Liidu õigusaktidest.