Füüsika Põhimõisted: Elekter, Magnetism ja Optika
Elektrivool ja Elektrostaatika
Elektrivool on laengukandjate suunatud liikumine: I = q / t.
Voolu suunaks on kokkuleppeliselt valitud positiivsete laengukandjate liikumise suund.
Dielektrikud ehk isolaatorid: ained, milles ainekandjad on seotud, kuid väga ei liigu.
I = q / t (kus q on laeng, ühik 1 C).
Kui voolutugevus juhis on üks amper, siis läbib ühe sekundi jooksul juhi ristlõiget laeng suurusega üks kulon. Järelikult 1 C = 1 A · 1 s.
Elektrivälja kuju leidmine toimub laengute, juhtide, dielektrikute ja muude laetud kehade etteantud paigutuse järgi.
Dielektriline läbitavus näitab, mitu korda on aines elektrijõud väiksem kui vaakumis.
Potentsiaal on füüsikaline suurus, mis võrdub mingisse elektrostaatilise välja punkti asetatud elektrilaengu potentsiaalse energia ja laengu suuruse suhtega.
Elektriline mahtuvus: C = q / U (kus q on laenguhulk ja U potentsiaalide vahe ehk pinge), mõõtühik on farad (F).
Magnetism ja Elektromagnetiline Induktsioon
Poolus on koht, kus magneti omadused on kõige tugevamad.
Magnetväli esineb iga liiki elektrivoolu ümber ehk kõikjal, kus on tegemist laetud osakeste liikumisega.
Ampère'i seadus: F = B · I · L · sin(α) (Ampère'i jõud).
Lorentzi jõuks nimetatakse elektromagnetväljas liikuvale elektrilaengule mõjuvat jõudu.
Induktsiooni elektromotoorjõud on pinge magnetväljas liikuva juhtmelõigu otstel, kui juhtmes puudub vool.
Pinge juhtme otstel, mis tekib magnetväljas: U = v · l · B · sin(γ).
Elektromotoorjõu valem: ε(V) = ΔΦ / Δt (Wb/s).
Induktiivsus L: seos aheldusvoo ja voolutugevuse vahel (L = Ψ / I või L = λ · Φ / λ).
Valgusõpetus ja Kvantoptika
Valguse dualism: valgus levib üheaegselt osakestena ja lainena.
Valgusspekter lainepikkuse järgi: pikim on punane, lühim on violetne, keskmine on roheline.
Värvipimedus: punast ja rohelist värvi ei erista ligikaudu 8% meestest.
Valguskvandi energia: E = h · f (kvandi ja energia vaheline sõltuvus).
Punapiir on kvantoptikas väikseima sagedusega valgus, mis võib tekitada fotoefekti ehk tõrjuda ainest välja elektroni: f0 = A / h.
Dispersioon: aine absoluutse murdumisnäitaja sõltuvus valguse lainepikkusest või sagedusest. Mida väiksem on valguse lainepikkus, seda suurem on murdumisnäitaja.
Spektrite liigid: pidevspekter tekib tahketel kehadel, joonspekter gaasidel.
Läätsed: kumerad läätsed koondavad valgust, nõgusad läätsed hajutavad valgust.
Optiline tugevus: mõõtühik dioptria (väärtused näiteks: 30, 20, 50).
Interferents: nähtus, mille tulemusena võnkumised liitumisel tugevdavad või nõrgendavad teineteist.
Käiguvahe on võrdeline seebikile paksusega ja pöördvõrdeline lainepikkusega.
Footoni energia on määratud talle vastava laine sagedusega: E = h · f.